Volvo Club Eesti

muidugi ot, aga rehv olgu milline tahes, peasi, et korralik baloon on, ma just visaksin talvekad alla 215/80r15 suvekad olid 235/75r15 ja seda sõiduautol, mitte maasturil, kunagi oli mul sõidukal ees 275r15 ja taga 295r15, vot need on normaalsed rehvid

nüüd ma saan ka aru milles asi on, kevadel panin 35 profiiliga rehvid autole alla , riided on M'st XL peale kasvanud kohe, krt jõukas ei peagi käima, roolimine teeb tugevaks

Kõike, millest tehnikas ja oskustes puudu jääb, saab kompenseerida halva iseloomuga.

Ainult loll arvab, et ta teab kõikke.

Ma räägin Karel
Ma võin loll olla, aga unustage ära oma anomaaliad ise "sõitvatest" uutest esiveo Volvodest. Kui peakski mingi selline kiskumine olema siis see on niiiiiii (tõlkimatu rõve sõim) väike, et ükski normaalne inimene ei saa sellest arugi. Ja kui tõesti "kisub" ja inimestel on tugevam torso lihaseline võimekus siis milles probleem. Saab sõita mugava hea autoga ja jõuka raha jääb kassasse.
Arvestades, kui palju on teenuste hinnad tõusnud on rahaline võit täitsa märkimisväärne?!

Ainuke kord, kui minu käsi tõepoolest kangeks läks oli mu venna nüüdseks taevariiki läinud 1999 Volvo S40 T-4. Sellel autol oli sillas midagi tuksis ja käsi läks tõepoolest kangeks paigal hoidmisest. Peale remonti oli korras nagu iga teine uus esiveoline Volvo.

Täitsa lõpp, tagaveoline on ikka korralik seksimagnet! Peale seda kui hakkasin suuremaid töid ise tegema saan ainult kiita naise käest kuidas kõik nii ruttu valmis saab ja kuidas ma ikka seda kõike oskan?! Naine rõõmus kah, et palju raha jääb peresse alles, sest mees on nii nutikas! Esiveolist näppisin siis alati sain sõimata, miks nii hilja tulen ja miks mul jälle halb tuju on.

V70 oli tegelt lahe muidu kuid häiris see, et peale minu ka mingi pervo mudkui rooli näppis ja kiskus teda siia sinna. Sama nõme kogemus ka muude esikatega, muudel lihtsalt ka muid hädasid. Eino muidugi need kompuutrid ja värgid on omas elemendis kiftid kuid kuid siin tuleb nüüd välja see miks mulle tundub, et enamus autotööstust pses on ja miks hoopis ma pervo olen. Kui ma teen teepeal lolluse siis ma tahan seda teada, et sellest oleks võimalik õppida ja sõidurõõm kasvaks. Kui ma torman liiga hullult, üle oma võimete, siis tahan sellest samuti teada! Ülimoodsate autodega see võimatu. Elu on liiga lühike, et mingis kookonis passida ja teda kõrvalt vaadata. Vanad bemarid on ka kiftid kuid nohh, vanade volvode konstrueerimise ilu on võrratu. Olen tagaveolistega näppu hammustanud 2x, roostega võitluses jääb ikka rooste võtjaks varem või hiljem, loobusin. Nüüd on siuksed kered millel rooste puudub, nad on kestnud 20-25a, ei näe põhjust miks nad ei peaks veel kestma 20a või rohkem. Tagaveolise kere ei pea roostetama. Kas sel ajal on veel vendasid kes hoiab alles truult oma praegust 10-15a vanust masinat, ma loodan väga! Ma tahan öelda, et tundke rõõmu ja hoidke autosid millega sõidate.

Heh, nägin saadet kus reklaamiti firmat(krown) kes teeb roostetõrjet, siukest mida palju sõtvatele autodele iga aasta "mõistlik" teha ja teistele üle kahe aasta. Firmal tööd jagub tundub. Vastuseks kuidas nad ära elevad sellest tööst oli, et tänapäevased moodsad autod(ka premium sakslased) hakkavad juba peale paari-kolme aastat põhja alt roostetama. Sest tööstuses on trendiks põhjakaitselt kokku hoida, hea on kui on plekile värv peale aetud, on ka täitsa haljaid masinaid nähtud põhja alt. Et kas koitmas on päev kus esiveolised roostetavad rohkem kui vanad roimad tagaveolised? Veider maailm.

Tänapäeval pannakse autodele põhja alla terves ulatuses plastkate, mitte ei pigitata. Kui see kate on katki sõidetud või remondi käigus ära võetud ja tagasi panemata jäetud, siis muidugi läheb varsti roostetama. Teisalt on tänapäevased kered tsinigtud, mis peaks tähendama, et rooste ei levi nii kiiresti ja nii laastavalt.
Ja muidugi kõige rohkem sõltub asi ikkagi sellest, mitu aastat auto on miinuskraade ja kruusateid näinud. 15 aastat Saksas bahni peal sõitnud tagaveolise kere on igal juhul paremas korras, kui 7 aastat tagasi Eestist uuena ostetud ja kontrollitud ajalooga mistahes autol.

Julgeksin vastu vaielda. Tänapäevade autodel võib kohati küll esineda roostet, aga kindlasti mitte nii meeletult, et seda saaks probleemiks nimetada nagu tagaveolistel. Muidugi on ka erandeid.

Mul on au olnud osta mõned Lätist uuena ostetud ja seal sõitnud autod(üks neist Volvo). Peale selle, et mõni kivitäke on neil rohkem, siis ei ütleks kuidagi, et kere oleks halvemas seisus ja roostetaks. Kusjuures Volvo puhul ei olnud isegi ükski kivitäke roostetama hakanud.

Mul isa on 2. gen V70-ga sõitnud Eesti teedel alates 2006a ja siiani pole probleeme roostega, ega ole paista, et see kuskilt tulema hakkaks..

Seega julgen vähemalt Volvode puhul väita, et roostekindlus on uuematel kõvasti parem, kui vanematel.

Tagaveoliste puhul on väga suur vahe mis mudelist/põlvkonnast jutt käib. 200-seeria puhul on ka siitsamast foorumist mitu teemat kohe võtta, kus pole küsimustki kas (põhjaalune) rooste on probleem või mitte.

700-seeria puhul on pilt juba oluliselt erinev ja 900-st pole selles kontekstis, peale mõne erandi, eriti põhjust rääkida.

Minu autodest kaks on toodud Itaaliast, üks on Eesti ajalooga ning kolm on toodud Rootsist. Rootsi teeolud (soolatamine) on juba palju aastaid olnud sama "kõrgel" tasemel kui Eestis viimastel aastatel.
Ainus millel põhja all on mingeid märke roostest on 92a 960 ning seda parempoolse esimese tungraua tugipunkis, mis on kunagi kõveraks sõidetud.

Tean paari juhtumit universaalkerega 940-test, milel on põhjaalune tala läbi roostetanud aga kahtlustan seal pigem mingi aastakäigu tootmispraaki ning päris tüüpveaks seda ei julgeks tituleerida.

ei preternteeri küll absoluutsele töele aga naised saunas rääkisid, et uuematel autodel on keelatud mõginaid kõhuall kasutada (noh puukaillistajad vihkavad pigi ja pigid vihkavad puukallistajaid) õkoloogilistel kaalutlustel.
eks 200jasel on rooste tõrje s.tt aga auto on ka vana, 06a autot rooste kohapealt võrrelda 20a vanema meie teedel vatti saanud liikuriga on patt, aga üldiselt on kere küll viimane probleem millega ennast vaevata, sest kõik mis on rauast saab ka keevitada.
kaasaeges p.sa probleemid on ikka tehnikas, õnneks volvosid peab ikka heaks autoks nimetama - ilmselt kauaks seda pidu pole, sest inimesed tahavad tööd ka teha

Ma hiljuti just ostsin terve sõitva auto, mis toodetud 92. a ja millel puudub rooste. Ainuke asi mis roostetab on järelveo konks. Arvestades mitu omaniku ta on teeninud siis oma ökoloogilise jalajälje on ta juba ammu lunastanud ma arvan, kapitalistlikud puukallistajad rsk seda oma valemisse ei arvuta. Kui ta veel gaasi peal sõitma lükata siis peaks juba mingi ministeerium peale maksma, et siukse asjaga inimene liikleb!

Asi on ikka konkreetses autos kinni, mul on töökaaslasel ka mingi 92a volvo, vist oli s40, sellel kõik nii mäda, et sõidab paar kuud ülevaatuse lõpuni ja siis ei ole muud kui vanarauda. Tehnika on muidu hästi vastu pidanud, 200 euri on vist 2a jooksul ja 30 000 jäbisõidul sinna alla pannud.

Roostetada võivad ka muud kohad peale kere. Enda kogemus ühe pikemalt peetud vanaldase Audiga oligi selline, et kõik, mis põhja alla paistis, roostetas lootusetult. Sumps, piduritorud, kütusetorud, pidurid ise, starteri juhtmed, ei mäletagi enam, mida seal kõike vahetatud sai. Kerega null probleemi avariilisest minevikust hoolimata. Värskemad kogemused on ABS võrudelt hammaste kadumine ja pooleks murdunud stabika kont.

Ma julgeks veel vahele väita, et peale Hiinlastele üleminekut lähevad Volvod veel paremaks! Ford vaene koll ei kulutanud arendustöösse nimele vastavalt. Isiklikult ei kurda...kräppi polegi tehtud nagu 300 ja 400 seeria saast. XC90 2015 sümboliseerib uut etappi!!!!