103 kw mootori aju tuunimine ?

[ahti62]

täna tuli Volvodest juttu ja mingi vend väitis kindlalt teadvat ,et 103 kw TDI mootori ajus pidi saama mingeid "kive" vahetades jne välja pigistada veel lisa 30 kw .Mootor pidavat palju puhtamalt töötama ja küttekulu veelgi vähenema .(pidavat alla 5 liitri sajale olema )On keegi kuulnud sellisest asjast .Mulle oli see küll uus asi .Kui kuskil tehakse ,siis kus ja palju see maksab?

[Tanel]

http://www.es-racing.ee/?action=chip.view&id=14
850 TDI-le +25HP ja +50NM

5990eeki

[amazon86]

Internet on igasuguseid TDI tuuning vidinaid täis. Pakutakse igas hinnaklassis asju. Samas jääb alati küsimus, kas reklaamitud võimsuse kasv ka tegelikkusele vastab.
Pakutakse nii uusi ajusi:
http://www.volvomotorsports.com/catalog ... cts_id=128
Ise olen proovinud TDI tuuning box. Maanteel jäi küttekulu samaks, linnas kulunumber suurenes. Madalametel pööretel läks minek paremaks aga ei midagi erilist, rohkem hakkas musta välja ajama, ju läks segu liiga rikkaks.
http://www.kcr.se/render_page.asp?pageid=2
Jõudu saab sellest mootorist küllalt nagu näitab järgnev link.
http://forums.swedespeed.com/zerothread?id=125085

[airwolf]

See selleks aga kellelgi oli just jama S80-ga, et aju chipitud. Tüüpil oli mingi info kala ja IA ei saanudki miskit teha. Nii et mõelge ennem ikka korralikult läbi kui teete selliseid asju.

[laurikristjan]

aga loogika järgi ei ole ju loogiline et tõstab võimsust (arvatavasti kütuse arvelt) ja muutub ökonoomsemaks. parandage kui eksin, aga ei usu sellistesse lubadustesse, minumelest pole ju loogiline, ega need kivid ei saa ju turbo rõhku tõsta.

[Liiwaannus]

Nüüd loll küsimus minult, kuidas turbo rõhu tõstmine peaks lisama võimsust ilma kütusekulu suurendamiseta? Suurem rõhk... rohkem õhku selleks, et põletada rohkem kütust.... või panen midagi puusse?

[kirsipuu]

Diisel ja bensiin on oma tööõhimõttelt veidi vastupidised...
Aga üldiselt võiks boost'i tõstes, pumba süütenurgaga mängides ja kütuse kogust timmides saada enamvähem sama kütusekulu juures rohkem väänet...
Samas on kindel ka see, et kui mootorist on rohkem võtta antakse ka rohkem pihta seega vaevalt see kulu linnas oluliselt väheneb.
Cruise control saaks sellega vast maanteel hakkama.

Aga energia jäävuse seadused kehtivad täpselt samamoodi edasi...
Mingi massi liigutamiseks mingi kiirusega tuleb teha teatav hulk tööd/põletada teatav kogus kütust.
Seega on õhufiltri vahetamine ja pidurite korrapärane hooldus tunduvalt odavam väljaminek.

[Stjuuv]

Nüüd loll küsimus minult, kuidas turbo rõhu tõstmine peaks lisama võimsust ilma kütusekulu suurendamiseta? Suurem rõhk... rohkem õhku selleks, et põletada rohkem kütust.... või panen midagi puusse?

Rohkem õhku võib tähendada ka efektiivsemat kütuse põletamist.

[Liiwaannus]

A see kui kütus korralikult ei põle, siis on see juba seadistuse küsimus, st saaks ka väiksema koguse kütusega sama jõu kätte. Siin tekib pigem see asi, et kui rõhu tõstmine parandab mootori tööd, siis järelikult on eelnevalt mõttetult palju kütust mootorisse pumbatud.

[vanapeer]

Bensuchippidega on asi nii, et default seaded, mis bosk sinna sisse pani, on kaugel optimaalsest. Selline väljend on ühe chippikeetja suust. Usun, et põhimõtteliselt käib see seletus ka disla ajude kohta. Kõik tabelid on varuga (rikkamad) selleks, et auto töötaks ka halbades tingimustes: puuduva kvaliteediga õliga, mustade küünalde ja muude andurite lonkamise puhul.
Chippimise puhul aga eeldatakse muidugi, et su auto on tipp-topp korras: uued andurid, pole vaakumlekkeid ja muu selline tehniline korrashoid mis ei tohiks kosmoseteadus olla, on tehtud. Vot nüüd chippijad rihivad segu väga täpseks ja lähedale maksimaalsele võimsusele (te ju teate et ökonoomsuse ja võimsuse graafikud ei ristu ideaalses punktis, seega tehasetuuning võib olla ökonoomsuse poole tugevalt kaldu). See tähendab tulemusena seda, et põlemine on efektiivsem (pole liiaga) ja kuna võimsus tõuseb, saavutad soovitud kiiruse (50, 70, 90) kiiremini, kiirendused lühemad.
Ja mis puutub dünotestidesse (kus eelduste kohaselt on need numbrid saadud), siis tasuks üle rääkida, kas need on väntvõllist või rattast? Kui rattast, siis jälle tuleme tagasi hoolduse ehk stage 0 tuuningu juurde: mis korras on laagrid, kinniolevad pidurid, kardaaniristid, silla- ja kastiõlid jne: palju asju mõjutab konkreetse auto maha ulatuvat jõudu. Ja kõige viimaks võtke teadmiseks, et isegi sama dünopink võib näidata pärast softiuuendust või hooldust hoopis teisi numbreid. Seega võib paika pidada küll proportsionaalne võimsuse tõus aga lõppnumbrid sõltuvad puhtalt konkreetsest dünopingist.
Ja veelkord: chippimine on heale auto omanikule, kellel on auto tehniliselt ja elektrooniliselt tipp-topp korras, et olla suuteline taluma turvalisuse varu vähendamist mootorijuhtsüsteemis.

[kirsipuu]

A see kui kütus korralikult ei põle, siis on see juba seadistuse küsimus, st saaks ka väiksema koguse kütusega sama jõu kätte. Siin tekib pigem see asi, et kui rõhu tõstmine parandab mootori tööd, siis järelikult on eelnevalt mõttetult palju kütust mootorisse pumbatud.

What he said... ehk siis Vanapeer
Ja lisaks:
Diisli puhul on pigem küsimus millal see kogus sinna antakse.
Mida varem, seda puhtamaks põleb, rohkem käriseb ja vähem jõudu on.
Mida hiljem, seda lühemaks jääb põlemine, vaiksemaks mootor ja rohkem jõudu rattast.
Ilmselt surub see chip ka järsu pedaali vajutuse korral võimalikult maksimaalse kütuse põletamise suunas.
Teatavasti võtab põlemine oma aja seega sellest lähtuvalt ka rohkem tahma tagant tuleb.

Lugemist: Diesel air/fuel ratio

[Stjuuv]

A see kui kütus korralikult ei põle, siis on see juba seadistuse küsimus, st saaks ka väiksema koguse kütusega sama jõu kätte. Siin tekib pigem see asi, et kui rõhu tõstmine parandab mootori tööd, siis järelikult on eelnevalt mõttetult palju kütust mootorisse pumbatud.

Asi pole ainult õhu koguses, vaid ka kompressioonis. Turbo tõstab kompressiooni, ja see omakorda tõstab sama kütusekoguse põlemise kasutegurit, andes samast kütusest rohkem energiat. Samal põhjusel on ka kõrgema kompressiooniga diiselmootorid madalama kütusekuluga, isegi kui arvesse võtta bensiini ja diisli erinevat energiatihedust. Efekti peaks see andma pigem madala surveastega vabalthingaval mootoril, ja samas säästab see mootorit rohkem kui lihtsalt mehhaaniline surveaste tõstmine, mis hoiab kompressiooni pidevalt kõrgel, mitte ainult siis kui seda reaalselt vaja. Diiselmootoril peaks turbo andma lisaökonoomsust ka veel sellega, et turbo ei stalli ka madalal koormusel, nii et turbo spoolimiseks kulutatavat energiat pole vaja. Eriti tuntav peaks see olema automaatkasti puhul, kus käiguvahetus toimub nii kiiresti, et praktiliselt mingit turbokadu ei esine.
Samas loomulikult on mõistlik enne turbotamist mootor korda teha ja korralikult seadistada, aga enamasti on lihtsam lihtsalt turbo peale visata.

[Liiwaannus]

Hmm okei lugesin su posti läbi, lugesin muid materjale ka juurde, et teemat endale selgitada ... kontrollin siis oma arusaama, turboga kompressiooni tõstmisel, lihtsalt surveastme tõstmise ees, tuleb välja pigem madatalet pööretel, kuna kui turbo ei tööta, siis on kompressioon on madalam ja jõudkadu mootori oma tööks, st plahvatuse energiast kulub vähem energiat teises silindris segu kokku surumiseks, kuna seal pole nii suurt rõhku. Kui pöörded tõusevad, rakendub turbo ja tõuseb silindirites rõhk nii sisselaske hetkel ja seega ka segu rõhk enne süütamist. Tulemuseks on segu kõrgem temperatuur, enne süütamist, mis muudab protsessi energia omatarbe väiksemaks ja üksteisele lähemlae surutud osakesed tagavad kiirema reaktsiooni. Ja sellest kasvab mootori kasulik võimsus.
Sellest jutust järeldan, et vabalthingavale mootorile kõrgema oktaanarvuga küte olulist võitu ei anna, pigem tekib võit, kui on muudetud kompressiooni (kas siis surveastme tõstmise või õhu sisse surumise abil) ja see lihtsalt tingib vajaduse kõrgema oktaanarvuga kütte järel... Üritan ka mootorite hingeelu osas targemaks saada... korrigeerige kui eksin.

[Stjuuv]

Sellest jutust järeldan, et vabalthingavale mootorile kõrgema oktaanarvuga küte olulist võitu ei anna, pigem tekib võit, kui on muudetud kompressiooni (kas siis surveastme tõstmise või õhu sisse surumise abil) ja see lihtsalt tingib vajaduse kõrgema oktaanarvuga kütte järel... Üritan ka mootorite hingeelu osas targemaks saada... korrigeerige kui eksin.

Peaks olema üsna täpne arusaam. Stock mootoril ei ole erilist mõtet kõrgema oktaanarvu ja suurema detonatsioonikindlusega kütust sisse panna, sest tehasest ette nähtud kütus peaks piisav olema. Kui vabalthingavat turbotada, siis oleks hea ka kõrgema oktaanarvuga kütust kasutada, et detonatsiooni vältida, eriti kui vabalthingava enda surveaste on juba üsna suur. Knock-sensori olemasolu korral ei tohiks muidugi väga suuri probleeme tekkida, seetõttu on uuematel mootoritel vabalthingavana ka surveaste suurem, võrreldes vanemate mootoritega, mille surveaste oli pigem võrreldav tänaste turbomootorite omaga.

[morse]

Mul oli ostes tuningbox vahel. Viskasin välja ja vahe oli tuntav. Ehk isegi ajuvabalt lihtsa tuningboxiga oli minek piisavalt palju parem, et ma tundsin seda oma tagumikuga.

Tuningbox on uue chipiga võrreldes nii lihtne lahendus, et sellega kaasnesid miinused. Pärast seda kui ta eemaldasin, muutus mootor rahulikumaks - raske seletada (vibra vähenes ja käib kuidagi paremini). Küttusekulu vähenes ka.

Vana Tuning-box vedeleb kapis. Kui kellelgi on huvi näha, mis see teeb, võin paarisajaga ära anda või niisama nädalaks laenata (paigaldus suht lihtne).

PS! Mina usun, et uue chipiga on võimalik kütusekulu vähendada aga ma pole kindel kas ma tahan väitlusesse langeda, et seda arvamust põhjendada (ma pole kunagi chipiga autot omanud).